täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1
täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ja allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile. III Kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine 8. Kohtusüsteemi juhtimine toimib enesekorralduse põhimõttel, mis realiseerub Eesti kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1
Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli näol ei ole tegemist tõendamiseseme asjaolude, vaid kriminaalmenetluslike asjaolude tuvastamisega, mis ei pea alati toimuma avaliku ja suulise kohtuliku arutamise raames. 21. 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 114 lg-s 1 esinenud viide menetlust juhtivale prokurörile viitas prokuratuuri sisemisele töökorraldusele, mille järgimatajätmine ei mõjuta kohtu antud jälitusloa kehtivust. Ametitoimingutes esindavad kõik prokurörid prokuratuuri. 22. Kohtuesimehe poolt teistele kohtunikele tähtajatult antud volitus jälituslubade väljastamiseks kehtis kuni volitatu kohtunikuametist lahkumiseni või antud volituse tühistamiseni. Seadus ei võimaldanud volitust selle kehtivuse ajal ei ajaliselt ega esemeliselt piirata, mistõttu ei ole ka tähtsust sellel, kas konkreetse volitatud kohtuniku poolt jälitusloa andmise ajal kohtuesimees ise tööl oli või mitte. 23
annaabi.ee 
