poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda. Kui ei soovita saada karistust siis tuleb elada heade kavatustega nagu on "Viimsest reliikviast" kuulsaks saanud lause: " Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“.
● Õigusriigi printsiip - riik, kus avaliku võimu tegevus on allutatud õigusele. (eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste, ja kohustuste süsteemi olemasolu, Kodaniku igasugune õigus halduskohtusse pöörduda, kus tuleb kaitsta nõrgema osapoole, ehk kodaniku õigusi kohtunikupoolsel initsiatiivil. ● Võimude lahususe eksisteerimine: täidesaatev (Vabariigi Valitsus), seadusandlik (Riigikogu) ja kohtuvõim (kolm Kohtuastet) ● Õigusnormi täpne kujundamine ja hilisem realiseerimine pädevate haldusorganite poolt. ● Õigusriigi printsiibi oluliseks elemendiks olev õiguskindluse põhimõte nõuab, et üksikisikul peab olema tagatud võimalus riigi käitumist (haldusmenetluses) teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada, mistõttu peab kodanikul olema võimalus saada küllaldaselt teavet haldusmenetluses rakendatavate õigusnormide kohta.
annaabi.ee 
