Ajaanid võisid panna saadikute otsusele veto. Seadusi võttis vastu saadikute kogu, mida pidi kinnitama ajaanide kogu. Täidesaatva võimu lõppinstant oli samuti sultan. Oma võimu delegeeris valitsusele, mis pidi vastutama padišahhi ees, mitte parlamendi ees. Padišahh määras ametisse sadrazami ja vesiirid ning ka vallandas nad. Samuti võis padišahh politsei raporti alusel soovimatuid isikuid pagendusse saata. Kõrgemat kohtuvõimu ei olnud.Deklareeriti, et kohtuasjadesse ei saa inimene ega organisatsioon vahele segada. 1909 aasta muudetud PS – pärast noortürklaste rev taastati 1909 a PS kehtivus. Täiendatud PS kasvas parlamendivõim. Tühistati punkt, mille alusel võis politsei raporti alusel pagendusse saata. Muudeti punkti, mille kohaselt määras ja vallandas ministreid padišahh. Ministrite määramisõigus anti sadrazamile. Valitsus pidi vastutama lisaks sultanile veel saadikute ees. Kui tekkis parlamendi ja valitsuse vahel
1 0 5 saatnud mõne vaese vennikese ööbima «sinna väikesesse kongi Escorcherie tänavas, mida Pariisi kohtunikud ja linnavanemad tarvitasid oma vanglaks ja mis oli üksteistkümmend jalga pikk, seitse jalga ja neli tolli lai ning üksteistkümmend jalga kõrge» Härra Robert d'Estouteville'i võimkonda ei kuulunud üksnes ta kohtupidamine Pariisi prevoona ja vikontina, vaid ta toppis oma nina ja ajas oma hambad ka kuninga kohtuasjadesse. Polnud ühtki kõrget isikut, kes enne tapalavale minekut tema käte vahelt läbi poleks käinud. Tema oli see, kes käis Saint-Antoine'i värava juures asuvast Bastille'st ära toomas nii Nemours'i hertsogit, et teda Keskturu väljakule viia, kui ka härra de Saint- PoFi, kes teel Greve'i platsile vääritult kisendas ja protesteeris härra prevoo suureks rõõmuks, kes härra konnetaablit ei armastanud. Tõepoolest, sellest oleks pidanud olema rohkem kui küllalt, et elada õnnelikult ja