b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z f2 = (0,785 · 0,05²) / 11 = 0,0178 m² c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3= 0,00049 ·6 = 0,00294 m² Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 = 1 - f 2 1 = ( 1- (0,00049/0,0178))² = 0,946 e) Kohttakistustegurid vee sissevoolul jaotuskarbist torudesse: Kohttakistustegurid 2 leitakse suhte f3 / f2 järgi tabelist 1. f3/f2 = 0,00294 / 0,0178 = 0,165 2 = 0,43 TABEL 1. Kohttakistustegurite 2 ja 4 leidmine. f3 / f2 ; f 1 / f2 2 ; 4 f3 / f2 ; f 1 / f2 2 ; 4 0,0 0,50 0,6 0,25 0,1 0,47 0,7 0,20
z 11 f2 = 0,0114 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,000491 3 = 0,0015 f3 = 0,0015 m2 d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 2 f1 0,000491 1 = 1 - 1 = 1 - = 0,90 1 = 0,90 f 2 0,0015 e) Kohttakistustegurid vee sissevoolul jaotuskarbist torudesse: Kohttakistustegurid 2 leitakse suhte f3/f2 järgi tabelist 1. 0,0015/0,0114 = 0,13 2 = 0,47 TABEL 1. Kohttakistustegurite 2 ja 4 leidmine. f3 / f 2 ; f1 / f 2 2 ; 4 f3 / f 2 ; f1 / f 2 2 ; 4 0,0 0,50 0,6 0,25 0,1 0,47 0,7 0,20
a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 = 1 - f 2 e) Kohttakistustegurid vee sissevoolul jaotuskarbist torudesse: Kohttakistustegurid 2 leitakse suhte f3 / f2 järgi tabelist 1. TABEL 1. Kohttakistustegurite 2 ja 4 leidmine. f3 / f2 ; f 1 / f2 2 ; 4 f3 / f2 ; f 1 / f2 2 ; 4 0,0 0,50 0,6 0,25 0,1 0,47 0,7 0,20 0,2 0,43 0,8 0,15
f1 = 0,785 * 0,0252 = 0,00049 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2 ; m2 z f2 = 0,785 * 0,42 / 15 = 0,0083 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,00049 * 6 = 0,00294 m2 d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2 f1 1 1 f 2 ξ1 = (1 - 0,00049/0,0083)2 = (1 – 0,059)2 = 0,88 e) Kohttakistustegurid vee sissevoolul jaotuskarbist torudesse: Kohttakistustegurid 2 leiti suhte f3 / f2 järgi tabelist 2. f3 / f2 = 0,00294/0,0083 = 0,35 2 = 0,36 Tabel 2. Kohttakistustegurite 2 ja 4 leidmine. f) Kohttakistustegurid vee väljavoolul torudest jaotuskarpi: 2 f 3 3 1 f 2 3 = (1 – 0,35)2 = 0,652 = 0,42
Kui ristlõige on ümar, samakiirusjooned on kontsentrilised. Kui ristlõige on mitteümar, siis samakiirusjooned on kujult sarnased ristlõikega, kuid ümardatud nurkadega. Nurgas tekivad sekundaarpöörised, mis tekitavad lisatakistust. 1.31 Kohttakistuste üldised omadused v2 hk = Kohtakistuste hulka kuuluvad torustikuarmatuuri elemendid (siibrid, ventiilid, klapid jne) ning liitmikud 2g (põlved, kolmikud jt). Kohttakistustegurid määratakse katseliselt, vaid üksikjuhtudel saab nende jaoks tuletada arvutusseose. Üks sellistest on järsk voolulaiend. Kohttakistus tekib kohas kus on voolu suuna ja kiiruse muutus. 1.32 Voolu järsk laienemine ja kitsenemine Laiendis voolujoonud kõverduvad tugevasti, tekivad pöörised, mis võtavad kõige rohkem energiat. Liikumishulga muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel võrdub mõjuvate jõudude impulsiga (p1-p2)A2dt. Rõhujõudude impulss võrdub
annaabi.ee 
