Survekadu hᵼ iseloomustab energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW) voolutakistuste ületamiseks. 80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks. Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks? Survekadu ht iseloomustab erienergiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui Q vooluhulk on teada, siis vajalik võimsus [kW] voolutakistuste ületamiseks: ρ gQ ht Ph t= 1000 83
gd 2 64 l 2 l 2 hhõõrde = * * = Re d 2 g d 2g Lambda hõõrdetegur. Siledate torude korral = 0,316 Re 0, 25 Kohttakistus kui voolamisel voolusuund muutub, väänduvad voolujooned tugevasti ja tekivad keerised, mis põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad)
voolu sees olevad vedelikukihid. Turbulentses voolus lisandub viskoossele hõõrdele veel energiakulu turbulentsele segunemisele. Kõiki neid takistusvorme nim hõõrdetakistuseks ning sellest põhjustatud energiakulu hõõrdesurvekaoks hl. Kui voolusängi ristlõige või voolu suund muutub, siis voolujooned kõverduvad tugevasti. Tekivad keerised, mille põhjustatud energiakulu lisandub hõõrdel kuluvale energiale. Selliseid energiakuluallikaid nim kohttakistusteks ja neis kuluvat energiat kohtsurvekaoks hk. l v2 v2 ht = hl + h k hl = hk = d 2g 2g 1.22 Statsionaarse ühtlase voolamise põhivõrrand. Tangentsiaalpinge jaotus ümartorus. Statsionaarse voolamise põhivõrrand: 0 = gRI , vedeliku tihedus, g raskuskiirendus, R hüdrauliline raadius, I hüdrauliline lang. Tangentsiaalpinge vedelikukihis, mis asub toru teljest kaugusel r: 0,5 grI
annaabi.ee 
