140 MIN d = 4Qa v Torud valisin tabelist (Veetorud De 20- De 630.pdf), torude sisemine d peab olema suurem, kui arvutatud MIN d. Arvutasin tabelist valitud torudele, vastavalt nende sisemisele diameetrile uued kiirused, kontrolliks peavad need olema väiksemad, kui lubatud kiirused. Survekadude leidmiseks kasutasin Pipelife.ee arvutustööriista. Sõlme Maapinna Vajalik Hõõrdesurvekadu Kohtsurvekadu (m) Vajalik nr. kõrgus (m) vabarõhk (m) (m) surve (m) S.1 10 20 - - - S.2 5 24 0,15 0,02 19,17 S.3 15 28 0,59 0,06 33,65 S.4 20 32 1,63 0,16 43,79 S
Avasängides võib kohttakistuse mõju esineda lainena ning seega olla mittekohaliku mõjuga. 85. Esitada valem hõõrdesurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86. Esitada valem kohtsurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Kohtsurvekadu määratakse Weisbachi valemiga: 2 u´ hk =ξ 2g Kus ξ on kohttakistustegur 89) Selgitada voolukiiruse mõõtmist Pitot´ mõõturiga? Pitot voolukiiruse mõõtur koosneb kahest torust. Mõõturi üks toru on vertikaalne ja teine on kõver toru, mille ots on pööratud 900 nurga alla vastu voolamist. Sirges vertikaaltorus tõuseb vedelik survejooneni,
katkeb, juga rebib end lahti ja jätk toimib tavalise avana. Sisemises silinderjätkus on sissevoolutakistus suurem, sest äärmised voolujooned peavad suunda muutma 180 o. Aheneva koonusjätku juga on kompaktne, lendab kaugele ja on suure löögijõuga. Konoidjätku sisepind jälgib õhukeses seinas olevast avast voolava joa kuju, lõpuosa on silindriline. Selles jätkus on kohtsurvekadu minimaalne, koonduvad voolujooned annavad väga kompaktse ja jõulise joa. Laieneva koonusjätku ahasristlõikes on vaakum suurem kui silinderjätkus ja seetõttu kasutatakse neid seal, kus on vaja tekitada imiefekti. Piki jätku kiirus kahaneb ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. 1.43 Voolamine suurest avast Kui ava on suur, siis ei saa kiirust kõigis ava punktides lugeda ühesuguseks, nii nagu väikese ava puhul. Ava ülaserv
härmatiseprobleeme siin ei esine. 32. Soojuspumpade liigitus: õhk-õhk soojuspumbad õhk-vesi soojuspumbad vesi-vesi soojuspumbad maasoojuspumbad ventilatsioonisoojuspumbad 33. Termodünaamilise keha voolamine. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Igaks juhuks: Survekaod Konkreetses voolus kogusurvekadu on liinitakistuse ja kohtakistuste summa: ℎ𝑡 = ∑ ℎ𝑙 + ∑ ℎ𝑘 ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m. 𝐿 𝑣2 𝑣2 Darcy valem 𝒉𝒍 = λ ∗ Weisbachi valem ℎ𝑘 = ζ 𝐷 2𝑔 2𝑔 λ – hõõrdetakistustegur; ζ – kohttakistustegur (zeta). L– toru pikkus, m; D – toru läbimõõt, m; v – keskkiirus elavlõikes. Voolamise režiimid.