· vee üleslükkejõud · lainetus (slämming slamming ehk pounding; släping (slapping) miidlis ) · vibratsioon Kohaliku tugevust tagavad: · põhja-, sisepõhja ja parraste plaadistus · põiki ja pikivaheseinad · tekk, millele langeb tekikauba kaal ja tekile tulnud lainete kaal Laevale mõjuvad jõud · Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet · Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. · Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. · Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve · Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal · Kaalujõud mõjuvad: a) piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi)
piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud; Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast, seadmed, propulsiivseade koos sõuvõlliga, püsiballast = tühja laeva veeväljasurve Muutuvad jõud (ajas): kütuse, vee, õli, kauba, ballasti kaal Kaalujõud mõjuvad: piki kogu korpust (väliskorpus, pikitalastik, peatekk, kahekordne põhi) mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin)
annaabi.ee 
