Surma aeg loetakse eeldatav surma aeg. Kui eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui surnuks tunnistatakse loodusõnnetuses või sõja kaduma jäämise tõttu, loetakse surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui kadunuks jäi koos mitu isikut, loetakse nad surnuks ühel ajal. Kui selgub tegelik surma kuupäev, saab muuta kohtotsuse alusel. Oluline pärimise puhul. Kui isiku surmas ei ole kahtlust, ei pea ootama 6te kuud (lennuõnnetus), surnukeha ei tuvastata aga surm on kindel. Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole kahtlust, et isik on surnud, siis võib kohus tuvastada isiku surma ja surma aja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal.
tsiviilkolleegiumile, eri-või üldkogule, teeb asja arutav kolmeliikmeline kolleegium. Kohtuotsusele kirjutavad alla kõik asja arutamisest osa võtnud kohtunikud, ka need, kes on hääletanud otsuse vastu. Kohtunikul on võimalus kohtuotsusega mittenõustumisele kirjutada eriarvamus, mis lisatakse kohtuotsusele. Otsustuse tegemine kollegiaalsel arutamisel toimub hääletamise teel pärast nõupidamist. Nõupidamise juures võivad viibida kohtunikud ning kohtotsuse vormistamiseks vajalikud isikud sh kohtuametnikud, praktikandid. Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik TsMS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt menetlust jätkata, kuigi ta ei või teha asjas lõpplahendit. Taandamine Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud. Taandamise aluseks olevate asjaolude loetelu on avatud loetelu
annaabi.ee 
