Kindlasti mõjutavad seda ka erinevad võimalused ja kohustused. Tänapäeva ühiskond soosib meeste ja naiste diskrimineerimist, näteks sellega, et ööklubides on erivad sissepääsutingimused nagu see, et naised saavad südaööni tasuta sisse, aga mehed peavad pileti ostma. Mina arvan, et me ise põhjustame soolise ebavõrdsuse oma tegudega. Kõige suurem sooline ebavõrdsus on seotud tööga. Naiste ja meeste palgavahe on 30%. Miks mehed töötavad ampitsioonikamatel kohtale, kui naised? Üks põhjustest võib olla see, et naised ei jõua väikste laste kõrvalt firmat juhtida kuna lastele kulub palju aega . Teine põhjus on see, et naised ei julge nii palju riskida, kui mehed kuigi nad on vastutustundlikumad. Kui naisel on kõrgem töökoht, kui mehel ja teenib rohkem, siis tavaliselt ei võta mehed emapuhkust vaid ikkagi naised, sest Eesti meestele käib see au pihta, kui naine teenib rohkem, kui mees. Praeguse MASU ajal on
ümbritsevate fortide kahurid muudele rinnetele. Väedki olid nõrgapoolsed, sest sakslaste senine pressing oli langenud läänepoolsele rindele - Champagne'i ja Artois' kanti. 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt Rünnakuks koondati varjatult pool miljonit meest. Rünnaku eel kaevati prantslaste eesliini lähedusse tunneleid ründavate vägede kiireks kohaletoimetamiseks. Veeti kohtale kolmteist 420mm üliraskesuurtükki , et lõhkuda Verdunit ümbritsevad fortid. Esimest korda valmistuti leegiheitjate kasutamiseks. Lahing 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tule-ettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois desCaures's 5 kilomeetri kaugusele olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Driant'i juhitud kaks pataljoni