ning teadmistele oskavad arstid paremini imikute eest hoolt kanda ning vajadusel ka ravida. Rahvastikutihedus Eestis on aastani 2014 langenud või üldiselt stabiilseks jäänud, kuid mingit erilist kasvu näha pole. Loogiliselt võttes näeme seda, et kui rahvaarv väheneb aastaks 2050 rohkem kui 100 000 inimese võrra, siis ei saa kuidagimoodi rahvastikutihedus ka kasvada. Aastal 2011 oli Eesti rahvastikutihedus 30,9 inimest ruutkilomeetri kohta3. Vaevalt, et see ka tulevikus kasvab. Eesti rahvastik hakkab jagunema ebaühtlaselt, sest inimesed tulevad maalt ning kolivad linnadesse elama. Täpselt see toimub praegu Tallinna ja Tartuga, samas kui mõnikümmend kilomeetrit eemal võib näha praktiliselt tühju külasid, kus veel mõni üksik vanamemm elab. Kuid on ka neid inimesi, kes tahaksid minna maale elama erinevate põhjuste tõttu, aga neil pole see võimalik, sest väheste inimeste tõttu on selles piirkonnas kõik koolid suletud.
kuivõrd see näitab, kas Eesti kalalaevad kasutavad lossimiseks stabiilselt Eesti sadamaid, või lossitakse Eesti laevade püütud kala ka teiste riikide sadamates. Samamoodi tuleb arvesse võtta ka maismaatranspordiga Eestisse sisseveetava kilu ja räime koguseid, mistõttu on oluline indikaator ka Eesti firmade poolt teiste riikide firmadelt ostetud kala koguse suhe Eesti siseriiklikku kala esmakokkuostu. Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta kohta3. Tabel 3. Aastatel 2010-2012 teiste riikide laevade lossimiste protsent Eesti traalpüügi kvoodist, kilu ja räime osas. Teiste riikide laevade lossimiskoguste osakaal Teiste riikide laevade Eesti traalpüügi Eesti traalpüügi lossimine, räim ja kilu püügivõimalus, kilu kvoodist, kilu ja räim
annaabi.ee 
