18. Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust/öelda leping üles 5) alandada hinda 6) nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivtamise korral Võlausaldaja võib kohsutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest/lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest/lepingust ei tulene teisiti. 19. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlausaldaja võib koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kui kohustus seisneb teatud eseme
kohas kauba vastu võtmata jätmine. - Kui võlausaldaja on viivituses, võlgnik vastutab vaid siis, kui ta rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnikupoolne kerge hooletus ajal, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses, ei too kaasa vastutust. Võlausaldaja ei saa vastuvõtuviivituse ajal seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutada osas, milles võlgnikupoolne kohsutuse rikkumine oli põhjustatud võlausaldaja vastuvõtuviivitusest. - täitmine: hoiustamine, müük Heastamine (§107) - võimaldab säilitada lepingulise võlasuhte, saavutada lepingu sõlmimisel soovitud eesmärgid ning vähendada lepingu rikkumisest tekkinud kahju - lepingu rikkumise tagajärgede kõrvaldamine võlgniku poolt. Võlgnik saab kergedada oma olukorda mittekohase täitmise parandamise või asendamisega ning see tuleneb hea usu põhimõttest
annaabi.ee 
