Erinevalt lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel. Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohos `kohus` tohtno `tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele ). Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja pikad vokaalid, nõrga astme konsonantühendite ja diftongide puhul aga esimene komponent. Paljud hääliku- ja
Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo. Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak. siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt. hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’; morfoloogia: o NA de-mitmus, nt vennadega; o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid; o st-lõpuga translatiiv, nt sai pahasest ‘sai pahaseks’; o sg 1. pöörde n-lõpuga vormid, nt lätsin ‘läksin’; o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’; o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’; palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust; Läänerühm Rannu, Puhja, Nõo; keskeestilised mõjud;
annaabi.ee 
