(peegelneuronid) Vastu: - Konsonantide ütlemisel on samapalju motoorsete liigutuste võimalusi kui nende helilisi väljendusviise - Imikud ei suuda kõneleda kuna kõneaparatuur pole arenenud, teooria kohaselt ei peaks nad suutma ka kõnet tajuda. Sellevastu Eimas’i katsed imikute hea foneemitaju kohta - Sünkroontõlgid kuulavad kõnet ühes keeles ja ise räägivad teises keeles – teooria järgi ei peaks sel juhul kõne mõistmine võimalik olema Kohorditeooria - Paralleelselt toimuva töötluse teooria - Esmalt kui sõna esitatakse aktiveeruvad need tuttavad sõnad mis vastavad kuuldud häälikutekombinatsioonile. Nee don sõna kandidaadid – sõna algne kohort - Siis elimineeritakse järjest kohordi sõnu, kuna nad ei vasta kuuldavale sõnale või nad ei ole kooskõlalised semantilise või muu kontekstiga - Sõnataju protsess kestab nii kaua kuni jääb alles üks sõna – siis tuntakse sõna ära.
Mis võimaldab suulises kõnes sõnade ära tundmist? Alt-üles ja ülalt-alla protsessid töötavad kombineeritult. Alt-üles protsessid töötlevad foneeminde omadusi (väljaütlemise viis, artikulatsioon, hellus) - Väljaütlemise viis – kui palju õhku tuleb suust välja - Artikulatsioon – kui selgelt räägib ja foneeme hääldab - Helilisus – helilased on täishäälikud ja J L M N R V - Huultelt lugemine aitab - Kohorditeooria, motoorne teooria, TRACE mudel Kuidas lugemise ajal sõnade ära tundmine toimub? - Madal – joonte tase; keskmine – tähtede tase; kõrgeim – sõna tase - Esmalt identifitseeritakse jooned, siis saadetakse aktivatsioon tähtede tasemele – aktiveeruvad vastavat joont sisaldavad tähed - Igale tasemele viidud ühe ühiku aktivatsioon on teiste võistlevate ühikute mahasurumine - Ääretult kiire protsess Kõne mõistmine
annaabi.ee 
