Juudit tahab kiirelt lahkuda. Käib korra Olovernese telgis, tuleb joostes tagasi, käes mingi kotike ning lahkuvad laagrist. (Eesriie.) Neljas vaatus (Linnamüür, värav, väravavahid. Ruttu valgenev hämarik.) Juudit jõuab müüriväravateni, kus neli vahti peavad valvet. Juuditil on tähtis teade teada. (Väravad avatakse ja suletakse uuesti pärast tulijate sisseastumist. Vahid joostes ära. Ümmardaja võtab pambu seljast ja kohmitseb selle kallal. Sõdurid kogunevad naiste ümber.) Koti seest tuleb nähtavale Olovernese pea. (Osias, Kabris, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korrald näitelavale.) Saades teada, et Juudit on vaenlase pea maha raiunud, tõstetakse naine taevani. Kõik kiidavad teda, tänavad jne. Jookstakse kuulutama võidust. (Joostakse minema; müra, kisa, kära.) Rahvas jookseb ühtse rindena kaeve tagasi vallutama. Kui Assuri sõdalased hommikul üles
Aga Liine ei hakanud aidas laulma, võib-olla sellepärast, et ta oli üksi või et ta mõtles veel sellest linasest riidest, millest ta oleks tahtnud omale teha leerisärgid. Ja nüüd tuleb ema ning tõstaks kõik Indrekule, oma Innule kaela! Raske on laulda, kui mõtled nõnda puhtlinasest riidest. Sellest saab Indrekki aru ja ta läheb ning istub aidatrepile avatud ukse ette, kuhu paistab loojeneva päikese verine kuma; istub ja vaatab, kuidas õde kohmitseb oma kasti kallal, mis oli kord Mareti kastiks. Indrek istub ja ootab, ootab ja vaatab, nagu tegi ta seda siiski, kui oli alles väikene ja õed suured, täiskasvanud. ,,Oled minu peale pahane või, Liine?" küsib ta viimaks, kui õde temast välja ei tee. ,,Miks siis pahane?" vastab tüdruk mossitavalt. ,,Noh, eks ikka selle särgiriide pärast," arvab Indrek. ,,Ega see minu riie ole," vastab Liine. ,,Ema oma, tehku mis tahes." ,,Aga kui ta selle sulle lubas." ,,Lubas," kordab Liine osatavalt
annaabi.ee 
