on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased Kalevalast üle (Vanemuine, Ilmarine, Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes]
matemaatikud Johann Heinrich Lambert (1728-1777) ja Leonhard Euler (1707-1783) pakkusid välja sama laadi ideid. Paraku ei suutnud ei Leibniz ega ükski teine mainitutest konstrueerida loogika jaoks vähegi rahuldavat sümbolkeelt, arutlemise aritmeetikast rääkimata. Gottfried Ploucquet ehitas Leibnizi ideedel, kuid mitte Leibnizi süsteemil baseeruva lausearvutuse sümbolsüsteemi. Ploucquet tõi sisse kvantorid ``iga ...'' ja ``on olemas ...'', tõsi küll, suhteliselt kohmakal ja piiratud viisil. Johann Heinrich Lambert konstrueeris, tõenäoliselt Leibnizist sõltumatult, Leibnizi süsteemiga sarnase sümboolse loogikasüsteemi, kus ta tõi olulise uuendusena sisse matemaatikast tuttava funktsiooni mõiste ja kasutas seda mitmekohaliste suhete (nagu näiteks ``A on B isa'') tähistamiseks. Ülimõjukad Saksa filosoofid Immanuel Kant (1724-1804) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) tegelesid