kuuleb laps paremini õpetajat. Kui tegemist ei ole enam väga väikeste lastega, tuleb arvetsada ka sellega, millist mudelit kandja eelistab. Mõni soovib kõrvasisest, et ei paistaks välja, teine soovib aga ilusa disainiga kõrvatagust kuuldeaparaati. Kindlasti sõltub kuuldeaparaadi valik ka hinnaklassist, kuuldeaparaadi keerukusest, käsitsemise mugavusest ning kuulmislanguse tüübist. (EKLVL) Sisekõrva implantaat Sisekõrva implantaat ehk kohleaarimplantaat on elektriline kuulmisabivahend, mis stimuleerib kuulmisnärvirakke ning võimaldab sensorineuraalse (sisekõrva kahjustus) kuulmislangusega inimestel vastu võtta keskkonnast tulevaid helisisid, mille hulka kuulub ka kõne. (EKLVL) Sisekõrva implantaadi süsteemi nähtavad osad on mikrofon, mis võtab vastu heli, kõneprotsessor, kus signaalid filtreeritakse, analüüsitakse ning saadetakse kodeerituna edasi saatjarõngasse, ja saatjarõngas, mis on magneti abil ühenduses vastuvõtjaga
tavakoolides auditiiv-verbaalse meetodi rakendamisel). Kuuldeaparaadid võimendavad ka mürasid. Nad on erineva kuju ja suurusega, kuid töötavad põhimõtteliselt ühel viisil: helid võetakse vastu mikrofoni poolt, võimendatakse ja suunatakse telefoni kaudu kõrva. Aparaadid töötavad väikeste patareidega. Helid suunatakse kõrva läbi vastava otsiku, mis vormitakse individuaalselt konkreetsele kõrvale. Väga palju poleemikat kogu maailmas on tekitanud kohleaarimplantaat - kuulmisabivahend, mille üks osa vastuvõtja - on operatsiooni teel viidud kõrva taha naha alla ja sealt viivad peened juhtmed sisekõrva, teist osa - mikrofoni ja kõne protsessorit kantakse kaasas, saatja on kõrva taga. Seda tehakse juhul, kui kuulmiskiud on kahjustunud. Elektriliste helisignaalidega stimuleeritakse otse kuulmisnärvi. Operatsioon tehakse üldnarkoosiga ja see kestab mitu tundi. Operatsiooniga kaasnevad kõik riskid. Oluline on see, et operatsiooni läbiteinu jääb
annaabi.ee 
