Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kohisevate" - 3 õppematerjali

Luulerühmitus Arbujad
17
ppt

Luulerühmitus Arbujad

assürioloogiat Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste seltsi Juba koolipõlves avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseesid ning mitu teaduslikku tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog Looming Maa kallim mägedest, muld pilvist vagusam, kuhu jäänd Sinu kohisevate puude kallistav rõõm? Esimene luuleraamat ,,Neemed Tee metsa hämarduv, laul linde magusam vihmade lahte" (1935) suurest veest, mille yle valgub suvipäikese lõõm? Luulekogu ,,Saadik Magellani Tohtuhkelt sammusid Sul korra sõdurid ­ pilvest" (1959-1963) aga nyyd väsind myrgistatud õhus halatseb Üks proosateos ,,Rapanui meel

Kirjandus → Kirjandus
129 allalaadimist
Eesti esimesed üldlaulupeod-I-II-III
22
docx

Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III)

konservatooriumis. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise

Muusika → Muusikaajalugu
2 allalaadimist
Esimesed Eesti üldlaulupeod-I-II-III
16
odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud. Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning

Muusika → Muusika ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun