Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne Pimeduse tundidel
religioon. Paremates tekstides moodustavad nad omapärase sünteesi. Kõike seda kirjeldatakse, seda varjutab, Liivi traagiline elutunne, suhtumine kõike olevasse. Veetluse 4 aspekti(lehe pealt)- rütm- toonitab aine ja rütmi seost. Liiv valdab selle aine ja rütmi seost ja Tuglas ei selgita ega räägi pikalt. Tuglase arvates on igal objektil oma olemuslik rütm ja Liivi geniaalsus seisneb selles, et ta tajub selle asja rütmi intuitiivselt ära. A la mingil kohiseval metsal on oma rütm samas kui lillel vms on oma rütm. Teine asi, millele Tuglas osutab, on ootamatus või üllatuse efekt. Iialgi ei oska oodata, millega tekst lõpeb, milline on järgmine värsirida. Tuglas käsitleb seda nii, et see kõik tekib inspiratsiooni ja fantaasia koosmõjul. Seda seisundit juhib nö haige hing. Kolmas- stiililised iseärasused- luuletuste vorm on üldjuhul suht konarlik ja sõnu on küllaltki napilt. Seetõttu ehk lugejale meeldibki.
Paremates tekstides moodustavad nad omapärase sünteesi. Kõike seda kirjeldatakse, seda varjutab, Liivi traagiline elutunne, suhtumine kõike olevasse. Veetluse 4 aspekti(lehe pealt)- rütm- toonitab aine ja rütmi seost. Liiv valdab selle aine ja rütmi seost ja Tuglas ei selgita ega räägi pikalt. Tuglase arvates on igal objektil oma olemuslik rütm ja Liivi geniaalsus seisneb selles, et ta tajub selle asja rütmi intuitiivselt ära. A la mingil kohiseval metsal on oma rütm samas kui lillel vms on oma rütm. Teine asi, millele Tuglas osutab, on ootamatus või üllatuse efekt. Iialgi ei oska oodata, millega tekst lõpeb, milline on järgmine värsirida. Tuglas käsitleb seda nii, et see kõik tekib inspiratsiooni ja fantaasia koosmõjul. Seda seisundit juhib nö haige hing. Kolmas- stiililised iseärasused- luuletuste vorm on üldjuhul suht konarlik ja sõnu on küllaltki napilt. Seetõttu ehk lugejale meeldibki.