Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades üle kogu ümbruse. Ühtejärge võib seda haruldast vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani, olenevalt suurvee rohkusest. Nõiakaev on selle kaevu nimi, mitte nimetus. Näiteks 1981. a hakkas ta purskama koguni kuuel korral. Isegi uusaastaööl võib kaev ootamatult üles ärgata, nagu juhtus aastavahetusel 1994/1995. 1997. a kevadel tegutses Nõiakaev 26. veebruarist kuni 8. märtsini. Üllatusena kees Nõiakaev 1999. a 23. jaanuaril
pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha. Kivi maha kukkumaie, Langes loodis libamisi, Sattus järve märga sängi, Teise kalda ligidalle. Kohisedes kerkis vesi Vastu taevast vahutelles; Kivi põrkas järve põhja, Vete-vaiba katte alla, Langes lainte sügavusse, Kadus vaatajate silmast. Teine vend lausus: ,,Vanim on jah tee meile ette rajanud, kuid mina olen talle alati järgnenud. Nii juhtud ka seekord." Ning viskas kivi lendu. Kukkus järve kalda äärde,
Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas" Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu, nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju! Lõõtsub justkui ehtsast vihast! Puhub läbi luust ja lihast! Puhub põue!Puhub verre! Rullib halli pilvevalli nagu sinavmusta vahu, mis ei mahu enam merre, üle ehmunud horisondi... Justkui petetud või pete - päev poeb pelgu pilvepurje... Vesipüks pilvelevandid väljasirutatud londi taoline käib mööda vete tumerohelisi turje. Korraga maa raksub rahest! Pilvede ja puude vahest nagu valgest klaasist helmi
annaabi.ee 
