Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse pärmitehas. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis. Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni. Kalade liikide arv on vähenenud Kiisa lõigus,kus ongi üks suurimaid reostatuse asupaiki. Kuid Kohilast ülesvoolu on kalastiku kesise seisundi põhjuseks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud jõelõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ning võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub. http://www.keskkonnaamet
tähelepanuväärsed. Kohapärimuse kogumine ja jäädvustamine on oluline loomaks sidet mineviku ja tänapäeva vahel." Küsimusele, mis teda kõige rohkem rõõmustab, vastas Reeli: ,,Kõige rohkem rõõmustaks vast see, kui mul oleks rohkem aega, mis võimaldaksid pooleliolevatesse töödesse süveneda. Rõõmustab mind muidugi ka see, kui mul on aega lugeda, reisida ja veeta kvaliteetaega oma tütre ja sõpradega." Viide : http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/kohilast-sirgunud-noorte-tegemistest? id=59007628 Pärnu keskraamatukogu suurde saali tuleb sel teisipäeval lastega kohtuma Reeli Reinaus. Nii lastele, noortele kui suurtele raamatuid loonud kirjanik esineb Pärnus algklassilastele. Reeli Reinausil on magistrikraad Tartu ülikoolist eesti ja võrdleva rahvaluule erialalt. Oma raamatutes teeb ta välismaiste vampiiride lugudest küllastunud lastele ja noortele põnevaks omamaise pärimuse
hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga? Esmapilgul tundub vaba aja sisustamise võimalusi olevat üsnagi palju. Kuna aga nendest osade nautimine ei ole tasuta, siis oleks esialgu mõttekas leida omale sobiv töökoht. Meie alevis on usinamatel koolilastel võimalik taskuraha teenida haljastustöid tehes. Samuti leiab tööd väike grupp poisse- tüdrukuid õpilasmalevas , mis kestab kaks nädalat. Kohilast kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas külas Sutlemas pakuvad tööd kaks firmat. Üks nendest tegeleb puidutoodetega, teine- OÜ Sheiker. Koolinoori kutsutakse sagedamini ajalehemüüjateks, aianditesse, talutöödele, aga ka abiks suurematele üritustele või ehitusele. (Noortele) Peale tööaega on võimalik aega sisustada nii kodulähistel ujudes, skatepargis, grillida või laenutada videofilme. Kuid noored armastavad vaheldust
Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla. Elanikke: 6912 (01.01.2009) Pindala: 230,2 km² Kohila vallas on üks alev, kaks alevikku ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Valla asukoht on soodne Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja lõunasuunalist magistraali: TallinnRaplaTüri maantee ja TallinnRapla Viljandi/Pärnu raudtee. Lääneidasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu UrgeVaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud. Looduslikult kuulub Kohila vald PõhjaEesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt
annaabi.ee 
