Kui optimistlike 1960-ndaid esindasid 1 muretult elu nautivad hipid, siis 1970-ndail tõusid esiplaanile anarhistlikud punkarid loosungiga ’Ei mingit tulevikku’ Naiste kleidimood oli mitmekesine nii dekoorilt kui ka mahtudelt. Kleidi taljejoon tõusis teinekord rinna alla või kadus sootuks, et siis jälle saada taljel vööga rõhutatuks. Mahulise maksikleidi muutsid naised teatraalseiks, kohevateks ja kihilisteks. Võidukäiku alustas ka trikotaaž. Eriti luksuslikke kudumeid on aastakümneid loonud Missoni moemaja. Missoni looming on erakordselt värvirõõmus ja omanäoline, käekirja omapäraks värvide sujuvad üleminekud ja siksakilised joonemängud. Alates 1970-ndatest muutus teksamood omamoodi klassikaks – pükste kõrvale tulid teksajakid, -kleidid, -vestid ja –seelikud, mida me meelsasti kanname ka 21. sajandil. Ei saa mainimata jätta 1970-ndate suurt baretiarmastust
Esitükk võis olla kinnitatud korseti külge või olla täiesti eraldi detail. Esitükk ulatus allapoole vöökohta, selle alumine ots oli kas nurkne või ümar. Enamasti oli esitükk rikkalikult kaunistatud pitside ja paeltega. Dekoltee oli sügav ja nelinurkne. Pihiku või kleidi varrukad olid ülalt väga laiad (õlad pidid olema täidlased), ulatusid veidi allapoole küünarnukki ja olid kaunistatud laiade pitsiliste kätistega. Varruka peal oli sageli lõhik või seoti varrukas lintidega kohevateks puhvideks. Peaaegu kohustuslik kaunistuselement oli pitsidega äärestatud lai lamav krae (nagu kätisedki). Eriti pidulik oli tugevalt tärgeldatud lai püstine pitskrae (Mary Stuart'i krae), kuid see ei püsinud kaua moes. Pihiku või kleidi seljaosa oli kitsas. Kleidi seelikuosa oli eest lahti ja selle alt paistis alumine seelik. Talve- 7 kleidid võisid olla karusnahkse voodriga. Pihiku peale seoti lai särpvöö
Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas.
annaabi.ee 
