lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka - Kinesiinid - motoorsed valgud - Aktiini rõngas - aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti
anafaasi. Kontrollsüsteemid, mis takistavad M-faasi algust, kui DNA-s on vigastused. kontrollsüsteem toimib imetajate rakkudes, mis peatab kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükli G1 faasis. See kontrollsüsteem sõltub valgust p53, mille hulk tõuseb rakus, kui DNA on kahjustatud ja peatab rakutsükli. p53 on valk, mille funktsiooni häirumine on ka üheks tekkepõhjuseks väga paljudele vähkkasvaja juhtudele. 24. Mitoosi metafaasi kromosoomid (kondensiin ja kohesiin). Tsentrioolide replikatsioon. Tsentrosoomi tsükkel. Kääviniidid (kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed) ning nende osa tütarkromatiidide ümberpaigutamises. Kinesiini ja düneiini osa tütarkromatiidide ümberpaigutamises. Tsütokinees kõrgemates taimedes. Tsütokinees ja kontraktiilne rõngas. Mitoos Mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Mitoos e
annaabi.ee 
