Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist. Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel valimise kriteeriumiks kunstivastuvõtja maksimaalselt suur nauding. Seletus-maksimalism: Interpretatsiooni valikut koordineerivad metodoloogilised piirangud, mis on loomult esteetilised: Õige ja/või eelistavam on teooria, mis annab teosest sisemises ja välises mõttes (seos kunstiväliste teooriate ja arusaamadega) kõige elegantsema, ilusama, koherentsema, harmoonilisema käsitluse. Kriitika: 1) Esteetiline väärtus Kunstilise mitmekesisuse probleem: Miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse! 2) Halb kunst? Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus (kategooria). 3) Intentsionalistlik intuitsioon V-maksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused
võrdlusel teistes peatükkides käsitletavate teemadega. Miks on vaja leida vastus probleemile, kas tavapärane kristlik käsitlus on piisav või on Jung suutnud seda täiendada? Vastus on vajalik seetõttu, et tegemist on ikkagi mingil viisil pea iga inimest puudutava eksistentsiaalse küsimusega ning selles on suurem selgus tarvilik. Igavikulisi probleeme ei ole võimalik lõpuni lahti mõtestada, kuid me peaks püüdlema koherentsema, adekvaatsema ning üksikasjalikuma käsitlusviisi poole. Töö eesmärk on seega siis kirjeldada Jungi käsitlusi, mis seonduvad hea ja kurja temaatikaga. Miks valida Jung? Üheks oluliseks põhjuseks on tema mõjukus, sest läbi aastakümnete on teda lugenud ja temaga arvestanud paljude erialade intellektuaalid. Kõige olulisemaks põhjuseks on aga tema poolt pakutav rikkalik võrdlusmaterjal, mis sisaldab numinoossete inimkogemuste
annaabi.ee 
