rändõpetajate, parandus- ja pühapäevakoolidega. 1828.aastal loodi rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar (esimene taoline Vene riigis). Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar toimus Valgas. 19.sajandi keskpaiku hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Esimesena kehtestati see Pilistvere kohelkonnad, 1870.-1880.aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Tulemuseks 1880.aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30%-40%-ne kirjutamisoskus maarahva seas. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida sajandi keskel ilmus juba kümmekond. Esimese ajalehena hakkas 1806.aasta kevadel ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-
erinev rahvas. Äratajad suur enamus koolmeistreid- üle 55%. Rahvusliku liikumise piirkondlikud erinevused. Laar on ka seda põhjalikult uurinud ja jõudnud tõdemuseni, et ainuke rahvusliku aktiivuse reegel oli see, et mingit reeglit ei olnd. Et seda ei saa siduda mingi kindla sotsiaalse, majandusliku või poliitilise aspektiga regionaalselt. Laar uurinud ka rahavkoolide võrke, kuid ka nendega seoses ei saa mingit seaduspära leida. Kõige aktiivsemad kohelkonnad: Lõuna-Eestis- Kanepi, otepää, Tori, Tarvastu, Vändra ja Halliste. Põhja-Eestis Ambla, Jõhvi, Koeru ja Türi. Liivimaal oli see asi veits aktiivsem kui Eestimaal. Rahvuslik ärkamisaeg on tinglik ajalooperiood eesti ajaloos ja järgmine säärane tinglik periood on venestusajastu. Rahvuslik liikumine venestuse ajal ei kadunud kuskile, lihtsalt oli palju raskem toimida, kuid toimis mingites vormides ikkagi edasi. 28. Venestamisaeg. Venestamise motiivid ja algus. Haldusreformid
annaabi.ee 
