Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks 1790. aastatel arutati Liivi- ja Eestimaa maapäevadel talurahva olkorra parandamist Eestimaa maapäev võttis 1802 vastu regulatiivi, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse Otsustati asutada talupoegade kohelkonna- ja vallakohtud Keiser Aleksander I asutas 1802 nii Eesti- kui ka liivimaa mõisnike krediitkassa Maapäeval vastu võetud ja 1804 aastal keisri kinnitatud Liivimaa talurahvaseadus kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii eesti kui ka liivimaal loodi uud talurahvakohtukorraldus , kodukariõigust piirati
· Usk, et omanik saab peidetud varandust ka pärast surma kasutada. Kihistumine: Ühiskond oli kihistunud e hierarhiline: I suurmaaomanikud kelle hulgast valiti vanemad. Amet võis olla päritav, elasid linnustes. II põhiosa rahvast olid vabad talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Ohu korral said linnuses kaitset. III maata talupojad, kes rentisid maad või olid sulased. IV orjad, kes olid sõjavangid või võlgadesse jäänud talunikud. Haldusjaotus: Külad moodustasid kohelkonna, mis oli tähtsaim haldusüksus (13 saj u 45 kihelkonda). Kihelkonnad jagunesid mõnekümnest kuni sajast talust koosnevateks maksustusüksusteks- vakusteks. Kihelkondadest moodustusid maakonnad ( 8 Viru, Järva, Lääne, Harju, Ugandi, Sakala, Rävala). Elanikke kutsuti vastavalt maakonna nimele, kus nad elasid aga esines aka eestlaste üldnimetust. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad ühiselt, tähtsaim üritus oli iga-aastane nõupidamine Raikkülas. Suhted naabritega:
annaabi.ee 
