Metsa mõtlematul hävitamisel kaasnevad tõsised tagajärjed tootvad maad muutuvad ebatootvateks ning võivad kujuneda lausa hädaohtlikuks. Mets pakub oma ümbrusele kõledate ja kuivavate tuulte eest kaitset ja varjab maapinda päikese kõrvetava ning kuivatava mõju eest, mis koos tuule mõjuga maad veelgi halvendaks. Metsaalune maa püsib värskena, puude võrad ja pindkate takistavad pealispinna kinnilöömist, maa jääb alaliselt kohedaks ja väetatakse järjest mahalangenud ning kõdunenud lehtede ja okstega. Lisaks reguleerib mets vee ringjooksu, toites kuivadel aastaaegadel allikaid ja hoides ära pikemate sadude puhul uputusi, maauhtumisi ja üleujutusi. Sagedasti algab pärast metsa maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt. Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib
Räägiti, et kui põllumees ühe seemnetera maha külvab ja sellest peale kasvamist ning lõikust on saanud viis tera, siis on ta tööga ilmale aidanud neli uut tera. Vaatame, kui palju selles arvamises ka tõe tera on? Enne, kui põllumees külviga algust võib teha, peab tal olema maa haritud. Miks ta maad harib? Ta teeb seda sellepärast, kuna ta teab, et seeme hakkab ainult siis idanema, kui ta maapõue soojuse ja niiskuse mõju tunda saab. Maa tuleb teha kohedaks, et seejärel sinna seeme külvata, alles siis võib see ka kasvama hakata. Teiste sõnadega inimene õppis aja jooksul tundma selliseid tingimusi, millistel looduse seaduse järgi seemnetera kasvada saab. Ta püüab anda seemnele sellised tingimused ja loodus aitab seemnel kasvada. Viljakõrs ei kasva mitte inimese tahtmise, vaid kindlate looduse seaduste järele. Inimesel tulevad need seadused oma kasuks toimima panna.
annaabi.ee 
