Tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on
Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade, eelkõige rabade tähtsus looduse arhiivina, mis tuleneb turba ladestumisest ja selle konserveerivatest omadustest (Lotman, 2001). Sooteadus. Soode teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainilaadsetest omadustest -.
annaabi.ee 
