Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad. Spetsiifilisusteooria selgitab aga täpsemalt seda funktsioneerimist nii, et karvarakud basilaarmembraani erinevates piirkondades, kas teo tipu osas või teo algus osas aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo keskmises osas ja kõrge sagedusega helid panevad võnkuma selle piirkonna teos, mis on kõige lähemal keskkõrvale (kõige laiem). 3. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus võnkuvate molekulide kogum 20 Hz- 20 000 Hz 4. Mida mõõdetakse detsibellides?
● võimendavad need ning annavad edasi teole ● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria. alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria Helide kõrguse kodeerimine on mustri- ja spetsiifilisusteooria kombinatsioon Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Doppleri efekt Helilainete “kuhjumine” liikuva heliallika korral (helide “kuulaja” seisab paigal) Helilainete kuhjumine Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.
annaabi.ee 
