vaatevinklist ning jutustab oma psühholoogilistest tagamaadest afääri sattumisel. Lugeja ei saa teada isegi Uttersoni arvamust kirjast, sest advokaadi kommentaare ei järgne. Lisaks kolmele peamisele jutustajale sisaldab aga jutustus veel hulgaliselt lugude rääkimist ja pealtnägijate kirjeldusi toimunud sündmustest, alates kohe esimestel lehekülgedel kohatavast Uttersoni sugulasest Enfieldist, kes sellele kõigepealt Hyde’ist ja tema vägivaldsusest veidra loo jutustab ning Uttersonil mõista laseb, et Hyde sisenes oma võtmega Jekylli majja. Kui teosel oleks vaid üks jutustaja, siis lugejal polnud võimalusi otsustada või arutleda sellest , missugune allikas on usaldusväärsem . Aga see fakt, et teoses on erinevad vaated paneb meid mõtlema ning kahtlema, et keegi võiks valetada
ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. Semiosfääri sisuline külg on määratud sotsioloogiliste, religioossete, kultuuriliste jne ideoloogiliste koodide poolt Ning võib öelda, et mida kindlamini ja täpsemini on määratletud semiosfääri sisu, seda sarnasemad on indiviidide omavahelised semiootika ruumid. Nt keskaja arusaam maailmast ja seal kohatavast oli tunduvalt homogeensem kui tänapäeval. Sama kehtib ka totalitaarühiskondades, kus nii-öelda "tunnetusvõimalikkused" on kõrgemate instantside poolt ettekirjutatud. Elusat ei tee elusaks mitte molekulaarne struktuur, vaid semiootiline märgid, mis ta moodustavad. Veelgi enam, nimelt märgiline struktuur determineerib suuresti biosüsteemide molekulaarse struktuuri ja biokeemilised protsessid temas.
annaabi.ee 
