koormust. 2. Molekulaarne kell molekulaarse evolutsiooni konstantsus. Ühe ja sama valgu evolutsioonikiirus on kõikides evolutsiooniliinides ligilähedaselt sama. Elusate fossiilide olemasolu. 3. Suurema funktsionaalse piiranguga geenid või geeniosad evolutsioneeruvad aeglasemalt. nt histoonide puhul. Esimene on nõrk, teised kaks on aksepteeritavad. 3. Missugused olid vääritimõistmised 1950.aastatel loodusliku valiku, varieeruvuse ja geneetilise koormuse suhtes? Vääritimõistmised: Kohasused on eranditult multiplikatiivsed (igal mutatsioonil mingi pisike mõju kohasusele). heterosügootne eelis on ainus mehhanism mis hoiab populatsiooni polümorfsena. Tegelikult selgus, et valik on pigem "pehme" kui "kõva" (see viib geneetilise koormuse ja LV hinna alla) ja erinevate lookuste geenide kohasused ei ole tihti multiplikatiivsed ning heterosügootne eelis ei ole ainuke valik, mis hoiab polümorfismi. Ja üldine heterosügootsus on madalam kui NMET ennustab. 4
Kuid kui AA genotüübi algsagedus on väga madal, siis olenemata kas kohasus on kõrge või mitte A alleel ei fikseeru. Mida väiksem on AA genotüübi algsagedus, seda kauem aega läheb A alleeli fikseerumiseks. 2) Kui aa genotüübi kohasus on kõrgem siis toimub kõik vastupidi 3) Kui mõlemaid on võrdselt ja kohasus on võrdne, siis ikkagi fikseerub üks alleelidest. 4) Kui kõikide genotüüpide kohasused on võrdsed (AA, Aa ja aa) ja AA, aa genotüüpide sagedused on võrdsed ja mingi väike hulk on ka Aa genotüübiga isendeid, siis jääb A alleel polümorfseks ka väga pika aja jooksul. (ehk kõikki alleele oli ka võrdselt) 5) Kui aga Aa kohasus on madalam ja AA,aa kohasusesed on kõrged ja samad ning sagedused on AA,aa-l võrdsed, siis viib a -alleeli fikseerumisele. 13
annaabi.ee 
