mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et evolutsioon võib olla väga kiire ka selgroogsete hulgas. Bioloogidest Rosemary ja Peter Grant hakkasid 1973. aastast saadik mõõtma Daphne Majorina tuntud saare vindipopulatsiooni nokkade pikkust, seades selle
Antagonistlike suhete puhul domineerivad liikide vahel negatiivsed tagasisidemehhanismid (nt kui mingi osapoole arvukus tõuseb, siis järgneb selle peatselt teise osapoole tõus, mis võtab esimese liigi arvukuse tõusu kontrolli alla). Need suhted tasakaalustavad liikide arvukust. Konkurentsi puhul tabivad mõlemad suhtes osalejad üht ja sama limiteeritud ressurssi. Konkurents piirab konkureerivate populatsioonide kasvu. Võib viia huvitavate kohastumusteni, nt Galapagose saare Darwini vindiliigid, kus eri liigid on kohastunud eri toidu tarbimiseks (kunagi olid sama liik, aga sattudes Galapagose saarele, kus oli suhteliselt vähe teisi liike, aga palju erinevat toitu, linnud omavahel eristusid, et vähendada omavahelist konkurentsi). Parasitism on liikidevahalise suhte tüüp, mille puhul üks liik toitub teise liigi organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust (jaguneb mikro--
annaabi.ee 
