vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena
EEG kasutusalad: elepsia uurimiseks (palju avaldumisvorme, ei pea alati olema krambihood), uneuuringuteks, ajusurma määramiseks, koomapatsientide tuleviku prognoosimiseks. EEG elektroodide asetsemine: Iga kord samas kohas, et oleks võimalikud ka kordusuuringud. Segavad faktorid: mida kaugemal on lihas elektroodist, seda vähem ta segab mõõtmist. Nt silmalihased segavad palju, varbad üldse mitte. REFLEKSID - organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub (kesk)närvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleksikaar - refleksi kulgemise tee. somaatiline refleks - toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. vegetatiivne refleks - toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. Enamasi seotud siseelundite talitluse regulatsiooniga.
annaabi.ee 
