- Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon Suhteline kohastumuslikkus- eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune nt põllul on isendid heledama karvaga kui metsas 84.Populatsiooni tasakaaluseisund Tasakaalustav valik - Sirprakuline aneemia - Mutatsiooni-selektsiooni tasakaal - Mutatsiooni-geenitriivi tasakaal Mutageneesi ja selektsiooni vaheline tasakaal populatsioonis - Geneetiline tasakaal saavutatakse kui selektsiooni intensiivsus elimineerib kahjulike
b. Lõhestav valik c. Stabiliseeriv valik 8. Selektsioonikoefitsient selektsioonikoefitsient, s (ingl. Selection coefficient, s)- Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 9. Juhuslik geenitriiv juhuslik geenitriiv (ingl. Random genetic drift)- Alleelisageduste muutus väikese ristuva -populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 10.Evolutsioonitegurite toime populatsiooni tasakaalule 11. Suhteline kohastumuslikkus suhteline kohastumuslikkus (ingl. Relative fitness)- Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas). 12. Pudelikaela efekt pudelikaelaefekt (ingl. Bottleneck effect)- Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 13. Molekulaarse evolutsiooni kell Mida kaugemad on liigid, seda rohkem muutusi on DNA-s. 14. Mutastsioonisurve, seos selektsiooniga
annaabi.ee 
