Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
*Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodunähtust. *Käis 5 aastasel merereisil. *Uuris Lõuna-Ameerika, Austraalia, uus-Meremaa ja Vaikse ookeani saarte taimi, loomi ning geoloogiat. Tema 4 põhiseisukoht: *Muutlikus. (Muutlikus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast.) *Olelusvõitlus. (Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.) *Loodulik valik. (Paremini kohastanud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine.) *Liigiteke. (Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest.)
väliskeskkonnast. Heterotroofid: 1) Saprotroofid surnud org. aineid 2) Biotroofid org. Materjali elus objekti käest. Sümboidid (taim + seen) Parasiidid elus org. Toitumisest. Mükoriisa: taime ja seene koostöö. 99% taimedest teevad koostööd. SAMBLIKUD Seen: Varustab vees ja vees lahustunud mineraalainetega. Vetikas: Varustavad fotosünteesil tekkinud org. Ainetega. SAMBLIK ON vetika ja seene kooselu. Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund.
Võib esineda orkaane ja taifuune. püütakse merevähe ja söödavaid karpe. Kõrb Kuivemad alad. Pöörijoonte Mullad kas puuduvad, või Kõrbe loomastik kohastunud Kõrbtaimed kohastanud elama Inimasustus hõre, ümbruses, kus aasta läbi valitsevad esinevad hallmullad või eluks maa all ja enamasti öise kuumas ja kuivas kliimas ning Peamine rõhk kõrgrõhkkonnad ja laskuvad punamullad. Paraja niiskuse eluviisiga. Sügavastes taluma mulla kuivust. Eri liiki maavarade õhuvoolud. Päeva temperatuur üle korral võimalik saada orgudes pole päeval kuum
erinevalt nt. koerast, kassist või hobusest). Inimesel on olemas lõpusepilud, mida ta ei kasuta. 4. Millele aitab kaasa märgisüsteem? Märgisüsteemide kasutamine võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult (nt. inimestel on võimalik suhteliselt kiiresti üksteisest täielikult aru saada). 5. Aruka inimese ladinakeelne nimetus? Homo sapiens. 6. Mis on kohastanud inimese liikuma kahel jalal? Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud inimese kahel jalal liikumiseks. 7. Mis on inimese ja teiste imetajate vahel kõige suurem erinevus sigimise osas? Erinevalt teistest imetajatest, pole inimese sigimine seotud aastaaegadega. 8. Kes on primaadid? Primaadid on väga mitmekesine rühm, kus on palju erinevateks eluviisideks
annaabi.ee 
