eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise
liiga noored, et ikka kriteeriumidena silma es seista. Kuid see kõik ei vähenda Aristotelese tähtsust loogika rajajana. 7 4. LOOGIKA OSA TEADUSTE SÜSTEEMIS Oma korrastava taibukusega jõuab Aristoteles varakult järeldusele, et kõik inimlikud teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis või harrastusaladeks. Selle arusaamise lähteks on tunnetus, mille kohaslt ,, kõik vaimutegevus on kas praktilist, poeetilist või teoreetilist laadi". Vastavalt sellele on ka teadus Aristoteles tarvitab selle tähistamiseks mõistet ,, filosoofia" - kolmesugune: teoreetiline- kui ta uurib antud olevat kui niisugust selles kehtivate kindlate mõistete varal ja püüab sel viisil tunnetada selle põhiolemust; praktiline- on seotud inimese tegevuse ja hoiakutega; poeetiline kui ta
annaabi.ee 
