Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks
mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid. Majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni struktuur. 16. Delegeerimine ( kasud, riskid). Õiguste delegeerimine toob kaasa otsustamise kohapel, mistõttu saab aega kaotamata tegutseda. Tihti on alluv kujunenud olukorras pädevam ja võib seetõttu vastu võtta õigema otsuse. Õiguste delegeerimise eelis on nii juhi kui alluva aja kokkuhoid. Juht ei pea pidevalt lahendama korduvaid pisiasju ja alluval pole vaja iga pisiasja pärast joosta ülemuse juurde. Õiguste delegeerimise tulemused sõltuvad viisist, kuidas seda tehakse. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest