Leedu prof Karalinas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Balti etnonüümide tõlge. Germaanlased nimetasid aistideks Ida-Balti hõime, kes nimetasid end oma maa rahvaks. Aja jooksul hakkas aistide nimi märkima kõiki Ida-Balti asukaid. Aiste märkiv etnonüüm on algusest peale olnud maad/nurme/põldu tähistav sõna. Võib-olla laenasid germaanlased sõna baltlastelt, kuna tüvi Aister esineb nii Kesk- kui ka Ida-Läti kohanimistus. Araabia geograaf al-Idrsl, kes töötas 12.saj algul Sitsiilia kuninga teenistuses ülesandega koostada maailmakaart, tähistab "Geograafias" Eestit nimega Astlanda, Tallinna Kaleweny, mainib ka Bernu jõge ja Falamuse linnust. Esimesed eestikeelsete sõnade kirjapanekud seonduvad ristisõdijate jõudmisega Baltikumi. 1165 sai eestlaste piiskopiks Fulco, kes pidi ette valmistama eestlaste ristiusustamist. Ta abiline oli eesti munk Nicolaus, kellega koos käidi 12.saj 2x Eestimaal
(ehk millest nimi tuletati). Läbipaistmatud nimed on etümoloogiliselt läbipaistmatud. Kohanimede etümoloogia aitavad selgitada dokumenteeritud kirjutised ja teadmised sellest, mis nimesüsteemi nimi kuulus ning keeleväliste asjaolude tundmine. Nimepanekumotiiv on see põhjus, miks nimi endale just sellise nime sai, nagu ta sai. 2. sünkroonilised meetodid 7) Uuritakse, mis kohanimistus on tüüpiline, mitte erandlik: nimekooslused, tüpoloogia, mallid, analoogia osa nimemoodustuses, nimede struktuuri, tuletusliiteid ja nende leviala, nimesotsioloogiat, tehakse nimestatistikat. Sünkroonilisest uurimisest on kasu nimede etümoloogia selgitamisel, sest ühe nime seletamisel on abi teiste samasse süsteemi kuuluvad nimede analüüsist. 8) Kohanimedel on kaalukas osa keeleajalooliste nähtuste uurimises, sest sageli tulevad vanimate kirjalike
annaabi.ee 
