nemad vabanevad vastutusest otsuses, mis on mõistuspärane, kuid rahva hulgas uudsuse tõttu paratamatult ebapopulaarne. Kuigi kohanimeseaduse toel on ametlikuks muudetud eeskätt Võrumaa kohalikke nimekujusid, ei välistata ka mõne teise paikkonna kohaliku keelekuju suuremat arvestamist kohanimedes. Üks selliseid omanäolisi piirkondi on näiteks Kihnu, ent kohanimedes kajastamisväärseid jooni leidub ka saarte murdes, Kirde-Eesti rannikumurdes jm. Vähemusrahvuste kohanimed Eesti kohanimeseaduses on täiel määral arvestatud rahvusvahelisi soovitusi vähemusrahvuste kohanimede ametliku kasutamise ja kaitse kohta. Vähemuskeelsete kohanimede kaitset ei tunnistata tänapäeval mitte ainult mitmekeelsetes maades (nt Soome, Sveits) või autonoomsete piirkondadega riikides (baski-, katalaani- ja galeegikeelsed nimed Hispaanias, saksa- ja prantsuskeelsed nimed Itaalias), vaid ka seal, kus vähemusrahvuste osatähtsus on suhteliselt tühine. Näiteks on Ungaris vastavalt 1993. a seadusele
Kohanimenõukogu selleks, et regionaalministrit nõustada. Kohanimenõukogu 1998 asulanimede taastamine 1200 nime tuli tagasi. Taastamine käib ka tänapäeval. Nimede korrastamine. Uue aja suundumus see, et nimesid võiks kasutusele võtta kujul nagu neid tõesti kasutatakse. See on ebaühtlane kohati. Võrumaale lisaks Kihnus palju algatusi kihnupäraseid kohanimesid taastada algupärasel kujul. Uus seadus räägib kõigi ajalooliste nimede kaitsest: ka vähemusrahvad. Kohanimeseaduses tuleb lähtuda olukorrast 1939. aastast. Kaitstakse nt rootsikeelseid nimesid seal, kus rootslased on asunud. Kaitstakse eesti nimesid Ida-Virumaal, kus eestlased on vähemuses. Võimalik panna rööpnimesid. Antud ka soovitusi kohanimede väljatöötamiseks. Eelkõige eelistada ajaloolisi nimesid. Eelistada lühikesi, mitte sidekriipsuga nimesid. Probleemid: - loodusnimede puhul kirjaviisis kirevus. Kui eestikeelsed kaarte polnud, tuletati neid võõrkeelsete allikate najal. Tehti vigu.