..................................... 17 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid ................................... 19 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded ................................................................. 19 4 Kohanimed ................................................................................................ 20 4.1 Kohanimekorralduse areng ....................................................................... 20 4.1.1 Kohanimekorraldus 1917. aastani ......................................................... 20 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 21 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal ..................................................... 22 4.2 Kohanimekorraldus praegu ...................................................................... 25 4.2.1 Kohanimeseadus ................................................................................
Suur osa on täiesti usutavad. Pärast sõda: Alvre. vere lõpulised sõnad. Valdek Pall suurkuju uurimises. Piirkondlike uurimiste sari. Leidis, et tuleb uurida detailselt üksikpiirkondi. I köide üksiknimetaja sõnastik. Jaak Simm. Töö jäi pooleli. Teemaks Setumaa kohanimed. Maarja Kallasmaa siiani teinud lõviosa kohanimeraamatu artiklitest. Nimeuurimise keskus kogunenud Võrru. Kui Eesti kohta tehakse kaarte, siis inimesed koguvad kaartide seisukohtadelt nimesid. KOHANIMEKORRALDUS. Nime tuum on suure algustähega, liigisõna väikesega. Teise või kolmanda sõna kirjutame ka suure tähega, isegi kui seda tavaliselt ei teeks. Hargtäiend liitub sidekriipsu abil (Suure-Aguli tänav). Kui tegemist kujundliku sõnaga, pole tegu liigisõnaga. Kokku- ja lahkukirjutamine: üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi). Kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu (Narva = Narva linn). Aadressikohtade nimedes: Lossi plats.
annaabi.ee 
