Eelmisel nädalal trükkis kaardifirma ,,Kaart" Eesti atlase ja oli sinna peale ühte kohta Elva lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed
kohanimekorralduskonverentsil. Ulatuslikum riiklik kohanimekorraldus käivitus 1994. a, algtõuke selleks andsid Võrumaa kohanimede entusiastid (vt 4.2.1), saates pöördumisi mitmete valitsusasutuste poole. Siseministeeriumi ettepanekul moodustas Vabariigi Valitsus 2. novembril 1994 kohanimekomisjoni, kelle esimeseks ülesandeks sai koostada kohanimeseaduse eelnõu, mis määratleks riikliku kohanimekorralduse põhimõtted. Vastav töörühm esitas eelnõu valitsusele aprillis 1996. Kohanimekomisjon tegeles ka praktiliste nimekorraldusküsimustega: andis soovitusi Veeteede Ametile meremadalate rahvapäraste nimede kasutuselevõtuks (kaartidel leidus küllalt palju kunagi Vene või Nõukogude mereväelaste pandud nimesid), koostas talunimede korrastamise juhendi jm. 4.2.1 Kohanimeseadus Kohanimeseadus võeti vastu 11. detsembril 1996 (RT I 1997, 1, 2 jj). See oli rahvusvaheliseltki tähelepanuväärne selle poolest, et kõik kohanimekorralduse
annaabi.ee 
