Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Seetõttu kutsutakse operantset tingitust veel stiimulreaktsioon- (SR) õppimiseks. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. (Krull E, 2000) 3.1. THORNDIKE´I UURIMUSED JA ÕPPIMISE SEADU- SED Uurides stiimulreaktisoon-seoste kujunemist loomade kohaneval käitumisel, sõnastas E. L. Thorndike (18741949) rea õppimise seaduspärasusi, sh harjutamise- ja efektiseaduse. Oma katsetes tundis ta huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme.[LISA 3] Ka näitasid Thorndike`i uurimused, et õppimi- se resultaadid on suhtelised konkreetsed ning üldistuvad vähe uutele oludele. Harjutamiseseadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost
tasustamise mõjul. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. See on võimalik tänu organismi võimele reageerida kindlal viisil stiimulile. Operantset tingitust nimetatakse stiimul- reaktsioon õppimiseks. Uurides stiimul- reaktsioon-seoste (S-R seoste) kujunemist loomade kohaneval käitumisel, sõnastas E.L. THORNDIKE rea õppimise seaduspärasusi, sh harjutamise ja efektiseaduse. Uurimused näitasid, et õppimise resultaadid on suhteliselt konkreetsed ning üldistuvad vähe uutele oludele. Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni (S-R) seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Need seaduspärasused