Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Sarnaselt teistelegi ühiskondadele iseloomustavad ka Norrat üha kiiremad muutused, suurenev kohanemisvajadus tööelus, muutuvad perekonnasuhted, suurem kultuuriline mitmekesisus ning üleilmastumine ja rahvusvahelistumine. Sotsiaalsed muutused on toonud kaasa progressi mitmetel aladel, sealhulgas laste ja noortega seotud valdkondades. Paranenud on elamistingimused, kasvanud sissetulekud ja hariduse omandamise võimalused. Infotehnoloogia areng on sillutanud teed uutele võimalustele. Lihtsam juurdepääs infole ja kasvanud sisseränne aitavad kaasa laste ja
Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Pole viidet sellele, et keegi teeks tööd, kuigi töö oli see, mis külanarratiivi süngeks muutis orjus, kannatused, vigastused. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,, Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine. Romaan tegeleb toonase ajastuga seonduvaga: kohanemisvajadus. Uute asjadega kaasa mineku vajadus, enda muutmine, selle kaudu kogukonna muutumine jne. Kirjutatu lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp, kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja- Aida Oskar, ahnus, asjade omamine
annaabi.ee 
