Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid
Mõnes aspektis võib seda ka võrrelda Freudi mõistega id, mille all too pidas silmas silmas kõiki inimeses allasurutud loomalikke tunge, mis hoolimatult rahuldust otsivad. Siiski ei ole Jungi käsitlus samane selles mõttes, et vari Jungi käsitluses on täiesti ambivalentne, mitte enamalt jaolt negatiivne. ,,Kui represseeritud tendentsid ehk vari, nagu ma neid kutsun, oleksid üheselt kurjad, siis probleem igatahes puuduks. Kuid vari on lihtsalt mõneti alam, primitiivne, kohanemata ning piinlikkust tekitav; mitte üdini halb. See koguni sisaldab lapselikke ning algelisi omadusi, mis suudavad mõneti elavdada ning kaunistada inimeksistentsi, kuid - sündsad kombed takistavad! 33 Haritud rahvakiht, meie praeguse tsivilisatsiooni lilleõis, on ennast lahti rebinud oma juurtest ning kipub kaotama maalähedust." (JUNG 1977:78) Pigem võib Varju muuta ,,kurjaks" tema allasurumine või eiramine. Sellisel juhul võib tekkida
annaabi.ee 
