säilimist, isegi kui oleks kaotatud võimalikus sõjas NSV Liidule. Majanduspoliitikas tuli Eestil peale Vabadussõda vähenõudlikult Vene turult ümber orienteeruda Skandinaavia, Saksamaa, Inglismaa turule. Ümber tuli struktureerida nii põllumajandus kui ka tööstus, et nad vastaksid väikeriigi vajadustele. Vaatamata vahepealsele kriisile majanduses 1920. aastate keskel oli Eesti tegelikult kohanemas uute oludega, aga nii nagu ka USA-s ja paljudes teistes Euroopa riikides, mõjus siin majandusele halvavalt Suur Depressioon. Arvan, et just majanduskriis põhjustas enamikes Euroopa riikides sarnaselt Eestiga autoritaarsed riigipöörded (n. Läti, Saksamaa). Autoritaarse perioodi alguses tuldi kriisist välja. Tegelikult arenes Eesti majandus 1930. aastate teisel poolel sarnases rütmis, millega oli alustatud 1920. aastatel orienteerudes Lääne- Euroopa turgudele
Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Tema suu läbi väljendab Vilde oma humaanseid ja demokraatlikke vaateid. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" Kirjeldab eestlaste samaaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts. Suurte pingutuste hinnaga saab ta tisleriselliks, on saksa seltskonnas kohanemas ja haljale oksale jõudmas. Tema saatusesse toob pöörde järgnev ajalooline episood. Anipa talupojad, kes on tulnud kubermanguvalitsust õigest ja kaitset otsima, pekstakse kuberneri käsul vaeseomaks. See sünnib vene turul. Talumeeste seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa. Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noormehe mõrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kättemaksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet"
annaabi.ee 
