elluviimisnei, juhtimine tagab plaani elluviimise Plaanide täitmiseks peab olema paigas kontrollifunktsioon hinnatakse ja analüüsitakse erinevusi plaanide ja aruandeliste tulemuste vahel. Kontrollimine peab kindlustama, et eesmärgid saavutatakse võimalikult väikeste kõrvalekalletega ning optimaalse ajaga. Kontrollimise kasutegurid: aitab vältida vigu, aitab püstitada järgmiste perioodide eesmärke, aitab kohandea väliskeskkonna muutustega, võimaldab läbi tulemustasude töötajaid motiveerida, varustab juhte infoga. Kontrollimisprotsess 1.) Objekti määratlemine 2.) Hindamisaluste määratlemine 3.) Tegeliku seisu hindamine 4.) Kõrvalekallete identifitseerimine 5.) Sobiva käitumisliini valik Mintzberg eristab kahte fundamentaalselt erinevat planeermis- ja kontrollisüsteemi: 1.) Tegevusplaan 2.) Tulemuslikkuse kontroll
seoses ellujäämise tõenäosusega ja on ka palju muid kohastumisi, mis on katsega tõestatavad. Ööliblikate tiibade kohastumine meenutamaks kuivand lehti ulatub sinnamaani, et on koguni liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia IE linde sügisel LE’sse, siis nad lendavad alul pika maa ida poole - selle asemel, et minna õkva prõlla üle Gibraltari, nagu seda teevad LE linnud.