Puskini värssromaan ,,Jevgeni Onegin" ,,Jevgeni Oneginit" avaldati peatükkide kaupa aastatel 1825-1832. Romaani värssidena kirjutama ajendas Puskinit tema luuletajatalent. Värssromaani vorm andis võimaluse tuua teosesse lüürilisi kõrvalpõikeid. Autor suhtleb teoses lugejaga mõnikord vahetult, pidades nõu, kuidas romaani jätkata, või pajatab midagi endast, otsekui lastes sündmustel vahepeal omasoodu minna. See tekitab lugejas märkamatult kohalolekutunde, just nagu oleks tegemist sõbraga, kes vestleb ühistest tuttavatest. ,,Jevgeni Onegin" erineb Puskini romantilistest teostest, sest värssromaanis on jälgitud kindlat ajavahemikku ja konkreetset Venemaa olustikku. Tegevus algab 1819.-1820. aasta talvel ja lõpeb 1825. aasta kevadel. Lugejale antakse üsna täpne ülevaade pealinna kõrgema seltskonna elust: meelelahutustest, kasvatussüsteemist ja tolleaegse Peterburi vaimse elu aladest. Kõrgemas
Euroopas alustas ringhääling kõigepealt Suurbritannias, ehkki edukaid katsetusi tehti näiteks Belgias. 1922 sündis Inglismaal BBC, mille eeskujul kujunes Euroopas välja avaliku teenuse põhimõte. Alles 1970 loodi Inglismaal esimene kommertsraadiojaam, seni kontrollis raadiot riik ning reklaam oli seal keelatud. Riigi kontrolli tõttu ei saanud raadiost ka ajalehtedele sellist konkurenti kui Ameerikas. Raadio laiendas inimeste aja ja ruumi määratlust, tekitades kuulajas kohalolekutunde. Raadio Eesti raadio Raadio kui uus meedium Eestis Ringhäälingu tekkimise tingimused said Eestis küpseks 1920. a-te keskpaigaks. See oli seotud tehnika arenguga, aga ka rahvusvahelise kogemuse ja ootusega. Esialgu riik ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas alguses mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika.
annaabi.ee 
