Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Selle artikli autor on Laura Coy Grainger-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse protsessi üks vedajatest. Autor alustas oma artiklit sellest, et milline on olnud läbi aegade ameerika heategevus ja kuidas on see jõudnud tavainimesteni. Mis mind pani üllatama oli see, et kunagi aastatel 1970 hakkasid suur firmad mõtlema heategevusele ja läksid ise kohalikkesse kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise rõõm“ ehk siis kui sa saad miskit (kasumit vms) siis tuleb ta tagasi anda (heategevus) ja läbi selle sa saad tagasi veel rohkem (häid suhteid jne).
Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma tööstustooteid toota nii, et mõeldakse mitte ainult firma kasumile, vaid ka sellele mis moodi on ülesse ehitatud tootmine
võitlema ka väljaspool Itaaliat . Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas aga pikka aega vähemuses . Riigile osutatud teenete eest võis aga Rooma kodakondsuse saada nii üksikinimene kui ka terve linn . Rooma kodanike arv järjest kasvas ja see suurendas Rooma mõjuvõimu Itaalias veelgi . Itaaliast väljapoole jäävad vallutatud linnad olid provintsid . Nad olid Rooma riigi omand ja maksustatud . Omavalitsusse ja kohalikkesse asjadesse ei sekkutud ja iga provintsi valitses asehaldur , kes oli tavaliselt endine magistraat . Asehaldur kaitses linna välisvaenlaste eest, kogus makse, hoidis ära vastuhakud , täitis ülemkohtuniku ülesannet . Kasutasid oma ametit ära isiklikuks rikastumiseks . Pressisid raha välja, võtsid altkäemaksu jne . 23.6 Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal . Rooma ühiskond oli põhiliselt põllumajanduslik
Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
annaabi.ee 
