Eesti vanim ülikool on Tartu ülikool ning sealne üliõpilaskond ulatub 17 370 õpilaseni. (Tartu Ülikooli lugu, 2015) Koos Aarhusi ülikooliga on Kopenhaageni ülikool üks Taani mainekamaid õppeasutusi (Kopenhaageni ülikool, 2015). Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Taanis õppivatel välisüliõpilastel on enamjaolt samad õigused sotsiaalsele kindlustatusele, nagu näiteks tasuta arstiabile, mis kohalikelgi. Kuna õpe on tasuta, tipptasemel ning probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada kõrgharidus. Paljud peavad oluliseks ka kaunist loodust ning kultuurset arengut, kuid peamiseks põhjuseks on siiski haridus ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015) Ülikoolid pakuvad õpilastele 24-tunnist sissepääsu koolimajja, pidevalt arenevaid IT- vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015)
ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause, mis on poegadele antud õpetusest ehk kõige väärtuslikum: "Il faut savoir faire flech e de tout bois" ehk "Igast puust peab oskama teha noole'' Lennart Meri on meenutanud, et nende esimene peatuspaik oli Malmõz, kus elasid venelased, tatarlased ja marid. Aliee, Lennart ja Hindrek Meri uueks koduks sai barakk. Ebainimlik viletsus üllatas ja kohutas. Kuidas tulijad hakkama saavad, kui kohalikelgi puudusid kõige algelisemad elamistingimused? Pere ei olnud Malmõlis kuigi kaua. Peagi koliti lähedal asuvasse metsatööstuskeskusesse, kus sai paremat palka. Toitu oli vähe ja see maksis kõrget hinda. Meri perekond vahetas kodunt kaasa võetud esemeid turul toidu vastu. Perekonna väärtasjad hakkasid kiiresti lõppema ja peagi olid isa pikad lipsud pere ainus varandus. Soojade riiete puudumine suurendas ebameeldivusi. Abi ei olnud kusagilt oodata ja igaüks pidi ise hakkama saama
annaabi.ee 
