See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi
· Pandi paika, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamisd ja Saksamaa riigimehed ja väejuhud tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ettre · Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie milj NSVL kodaniku, kes põgenenud tagasi NSVLe saatma. Pariisi rahukonverents Aeg: 29.07.1946-15.10.1946 Osalejad: 21 riiki Otsused: · See rahukonverents lõpetas II MS · Territoriaalsed kohaldused (nt Soome andis NSVL-le osa Karjalast jms. ) · Võidetuile määrati reparatsioonid võitjate kasuks · Määrati kindlaks kaotanute maa-, mere- ja õhujõudude max suurus ja piirati nende relvastust · NSVL sai õiguse jätta osa vägedest Ungari ja Rumeenia territooriumile, et pidada ühendust Nõukogude okupatsiooniga Austrias. 10. Eesti II MS ajal (osalemine sõjas, NSVL ja Saksa okupatsioonide mõjud, II MS tagajärjed Eestile)
annaabi.ee 
