kohaldatavuse põhimõte? Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 12. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et EL-i õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes.
EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud. Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 16. Milline on liikmesriigi kohtute roll ja ülesanne EL õiguse rakendamisel? Konstitutsioonikohtud on liikmesriikide suveräänsuse kaitsjad, kes tagavad oma tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest. Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17
Sellegipoolest tuleb põhiseaduse Euroopa Liiduga seoses aset leidnud muutmise viisi PSTS vastuvõtmise kujul pidada õigusselgeks ning põhiseadusest arusaamise adaptsiooni sotsiaalse tegelikkusega tagavaks. Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt. Nimelt väljendub Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse Eesti Vabariigis samaaegse kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks. Eesti põhiseaduse väljatöötamisel olid esiplaanil rahvusriikliku demokraatia ideed, mistõttu sätestati PS §-des 1 ja 3 Eesti iseseisva ja sõltumatu riigina, mille õiguskord põhineb põhiseaduse ülimuslikkusel ja igasuguse riigivõimu teostamise lubatavusel üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate normide alusel. Riigi põhiseadus on riigivõimu
annaabi.ee 
